Daroof - Kaotatud Unistused

1: Wild Disease

Miski pole korras, sellises olukorras,
Mai suuda kellegiga suhelda ega koos olla
Mul on illusioonid näen kõikjal sind liikvel
mai suuda kirjutada enam millegist riime
Vaatades su pilte öö läbi pisar peegeldub ekraanilt,
tehes kõigi ees head nägu, olles ise kurb ma ei saa nii
olen murdund seda tead tõeliselt vaid sina
nutust läbi vettind ei kuiva padja alt mu lina
paaniliselt jälgin telefoni ehk helistad
päev päeva järel lootusi hellitan
tahan olla su kõrval, sind hellalt silitada
hellitada, vaadata kuis uinud, kuis magad
mai ole keegi ilma sinuta
mul pole kedagi teist, sest oled maailma ilusaim
fakk räpp ma pole räppar vaid üksik hunt
pesa lähedal valves oodates mil avad ust
et saaks su kaissu, haarates kaitsva positsiooni
et sai peaks kartma midagi sest olen sinuga siin voodis
mu armastus su vastu peletab kõik ämblikud
nüüd kirjutades seda on taust igaviku mänginud
ma armastan sind, mul igatsus su järgi
see kutsu mis su kaisus kannab minu parfüümi
on kurb sest ta teab kuidas kannatan
ta palub sult et me üksteist armastaks ja koos teda kaisutaks...


Ref: (Wild Disease)

Nüüd tüdruk tea sa,
et sind armastan
ma ikka veel...
ja et ühtki päeva
ei lähe mööda,
kui ei haavaks see...

Stroof 2: DaRoof

Pisarad tuleb pühkida tühjaks nutetud silmist,
ja leppima pean tõega, et Sind ei näe vist.
Läbi pimedate ööde mõtlen sinust iga tund,(iga tund)
väheldes ühelt küljelt teisel, näen sust und,(näen sust und)
meenutan aega kui mind soojalt emabama tulid,
kohtumine pargis kus põles ainult tuli,
ja vaadates pilti mille südamest kinkisid,
mida andes omal silmad kinni pigistasid.
Su siirad puudutused kui seal kohutsime,
ei osanud ette näha neid ohtusid me,(ei osanud, mu kallis)
et peame lahkuma teineteisest alatiseks,
loobuma kõigest mille pärast pisaraid valasime,
see suhe tähendas mu jaoks, kõike ja Sind,
ei taha muud kui, et sa armastaksid mind,(armastaksid mind, mu kallis)
tuleksid tagasi emmbusesse mu juurde,
et taastada need kirglikud suudlused...


Ref: (Wild Disease)

Nüüd tüdruk tea sa,
et sind armastan
ma ikka veel...
ja et ühtki päeva
ei lähe mööda,
kui ei haavaks see...