Anti Poolamets: Aeg on riigikeele kasutamises kord majja lüüa, eriti taksonduses

Kolmapäeval lükkasid võimuliidu saadikud esimesel lugemisel tagasi keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega oleks taksojuhtidele kehtestatud eesti keele oskuse nõue vähemalt B1 tasemel. Algatust kommenteeris EKRE fraktsiooni saadik Anti Poolamets.

Anti Poolamets: “See seadus on hädavajalik ja aitab likvideerida halli tsooni meie seadusruumis, kus lihtsalt seadust ei täideta. Sest paraku on tehnoloogia areng võimaldanud tekitada halle tsooni maksunduse mõttes. Praegu alles tegeldakse kõikvõimalike teenusepakkujatega hotellinduses, erinevates valdkondades, et üldsegi maksud kätte saada. Paraku nii ei ole ju, et ettevõtja ütleb, et me veel vaatame, kas me hakkame seadust täitma.

Ja see keeleseaduse täitmine on päris huumor ikka, sest me vaatame probleemhaaval ka. Keeleamet küll töötab, aga probleem on see, et Tallinna teeninduses ei ole olukord olnud mitukümmend aastat nii halb. Ja muidugi ka mujal Eestis on hakanud seaduslik kord lagunema. Keel on selline indikaator, mida me igaüks võime näha, ja sellest kindlasti ei piisa, et üks firma teeb enesekontrolli. Ehk see peab olema ka riikliku kontrolliga varustatud.

Firma enesekontroll on tervitatav, aga me ei saa kunagi välistada, et see on Potjomkini küla ehitamine. Kui keegi täidab äpis oma keeletesti, siis, vabandust, mis takistab tal tellida endale sõber kõrvale, kes eesti keelt oskab, kes tema eest täidab? Ma ei ole kindel, et äkki need tuhat tükki omandasid välkkiirelt eesti keele, kaks tuhat tükki saadeti kontrolli või õigemini kaotasid ajutiselt litsentsi. Väga kiiresti õppisid selle keele ära, kahtlaselt kiiresti. Areng on tervitatav, aga miski siin ei klapi.

Ei klapi ka see, et lihtsalt taksonduses me näeme, et inimesed ei valda eesti keelt, kassades ei valda eesti keelt, restoranides ei valda. Ma olen ise ka üks neist, kes on aeg-ajalt Keeleametile teada andnud, sest kui meil lõpuks ongi selline väärtuslik riigiamet ja keegi ei anna märku sellest kaosest, mis ümberringi valitseb, siis milleks me selle ameti üldse asutasime. Selle tõttu olen ka kursis, et need mõned kaebused, mida ma olen kodanikualgatuse korras teinud, näitavad, et asi on korrast ära. Ma arvan, et te võite seda oma kogemusest kinnitada.

Paraku eile vastas mulle Kristina Kallas ka selle näite peale, kui ma ütlesin, et inimesel on rinnas silt “Ma alles õpin eesti keelt”, et küll on tore, et inimene eesti keelt õpib. Aga ma tahaks, et seadus töötaks ühtlaselt, mitte nii, et meil on eriolukorrad, kus näiteks kümme aastat võib keegi olla sildiga, et ta alles õpib eesti keelt. Kord on ju selline, et inimene tuleb tööle alles siis, kui ta on selle keele ära õppinud. Milleks meile siis kursused? Väga palju on kulutatud ka pagulaste keeleõppele. Kui nad ei ole võimelised selle kursuse käigus keelt omandama vajalikul tasemel, ei saa nad ka restoranis või kassas töötada.

Ehk siis kas me paneme iga seaduse kohta sildi rinda, et ma alles mõtlen, kas ma maksan automaksu? Näiteks kümme aastat mõtlen. Me võime ju iga seaduse kehtivuse peatada, kui kellelgi tuju tuleb. Kõik on eriolukord, kliima on eriolukord, maailma lõpp. Meid maksustatakse Euroopa Liidu poolt üdini vaeseks CO2 ettekäändega. Neil ei ole selleks õigust, Euroopa Liit ei tohi meile makse kehtestada.

Aga näete, kehtestab – eriolukord ju. Me võime kõike teha. Eriolukorras võidakse kõike teha ja meid valitsetakse sisuliselt Pätsi stiilis dekreetide alusel. Eriolukord on. Kliima eriolukord, alles hiljuti kõneles siin Jürgen Ligi, kes rääkis meile ESM-ist, oli eriolukord, oli vaja Euroopa Liidu seadusi rikkuda. Eesti hakkas garanteerima võõraid laenusid – eriolukord. Tuttav tuleb ette 1930-ndatest? Väga tuttav.

Ehk siis eriolukorra alusel ei saa valitseda. Tuleb valitseda ühtlaselt, seaduslikult. Seadus kehtib kõigile, mitte nii, et mul on kümme aastat silt rinnas, et ma veel mõtlen, kas ma täidan seadust. Nii ei ole!

Olen ka ise EKRE fraktsiooni nimel esitanud keeleseaduse muutmise eelnõu. See jäeti just nimelt pikaks ajaks sahtlisse. Väga kaua võttis aega, et liikuda keeleseadusega edasi. Üks probleem oli selles, et Keeleamet küll ju toimis, aga need trahvid olid nii väikesed, et suurfirmad irvitasid selle peale, keeldusid seadust täitmast. Kui maksid mõne trahvi ära, mõnesajaeurose, 600-eurose trahvi, no aga millal need ametnikud jälle tulevad? Töötajaid on vaja, umbkeelseid töötajaid oli Maxima ja mitmed teised suured ketid täis.

Minu meelest on see erakordne ülbus Eesti riigi toimimise suhtes, kui mingi välismaine suurfirma lihtsalt ei tee välja meie seadustest, lihtsalt rikub väga tundlikku keeleseadust. Sellepärast ma tegin ettepaneku kehtestada trahvid teatud protsendini nende käibest. Vaat see peaks lõikama, siis neil läheb isu ära ignoreerida Eesti seadusi, ignoreerida meie rahvusriiki ja teha siia mingi oma riik riigis. Ja seda riiki riigis tehaksegi.”

Anti Poolametsa kõne on täismahus kuulatav videos!