Varro Vooglaid: Euroopa troika ja Brüsseli vahel

Väljavaade rahastada veel paar-kolm aastat sõda ja asuda seejärel Ukraina ülesehitamisele on juba Euroopa riikide ühiskondade eufooriat kainestamas. Senised jutud väärtuste ülimuslikkusest on aina enam rahalisse mõõtmesse konverteerumas. Raha sõja jätkamiseks püütakse välja pigistada ka hallist kivist, aga maksumaksjatele on see ränk koorem ja tavapärased kanalid on kokku kuivamas. Saksamaa Kieli Instituudi aruande kohaselt on sõjaline toetus Ukrainale suve jooksul järsult langenud, võrreldes aasta esimese poolega koguni 43 protsenti.

Soome Välispoliitika Instituut leiab, et aset leidnud pööre näitab, kui keeruliseks on Euroopa riikide jaoks finantsküsimused tegelikult muutunud. Paljude riikide eelarved on väga nõrgas seisus. Ka suhteliselt edukamate majandused ei kasva piisavalt kiiresti, samal ajal jätkub tugev surve suurendada kaitsekulutusi. Ehkki Brüssel ja eurotroika kinnitavad, et Ukraina toetamine ei katke, võib siledaks lakitud pealispinna all aimata pragusid.

Bloki liikmesriikide rahvuslikud huvid pole kusagile kadunud ja sumbuvas õhuruumis on mitmetele üha selgemaks saamas, et ühel hetkel tuleb teha külm valik. Kas jääda enesehävitajalikult Ukrainaga või tõmmata joon vahele. Käärimine ei toimu mitte ainult Brüsselis, vaid ka troika riikide pealinnades. Üha enam liidreid on hakanud tunnistama, et nende legitiimsus on sattumas sõltuvusse efektiivsest reageerimisest valijaskonna impulssidele. Majanduslikku renessanssi veel siiski oodata ei tasu. Esmalt peaks Euroopa hülgama oma bürokraatliku reeglitelembuse ja loobuma rohepöördest, tõendeid taoliste trendide tekkimisest esialgu aga napib.

Koduleht: varrovooglaid.ee
Meediatöö toetamise võimalused: varrovooglaid.ee/toeta
Facebooki:   / vooglaid  
Tiktok:   / varro_vooglaid