Kui Armastus Sai Otsa !

Istun siin üksi ja vaatan tühja seina,
Käes on tassi jäänud kohv, mis on juba külm.
Mäletan päeva, mil sa ütlesid "ei enam",
See hetk lõi musta augu mu sooja hinge sisse.
Sa olid valgus, mis andis suuna ja soojuse,
Nüüd on vaid vari, mis pikeneb ja kaob.
Meie suhe oli nagu ilus, habras hoone,
Mis kokku varises, ja viimnegi kivi kaob.
Refrään
Kui armastus sai otsa, jäi maha vaid valu,
Katkine peegel, kus pilt on kildudeks löödud.
Kuidas ma pean uskuma, et kõik oli vaid nali?
Mu süda on murtud ja tunne on pöördumatu.
Sa läksid edasi, aga ma seisan paigal,
Jäin kinni sellesse viimasesse suvepäeva.
Kui armastus sai otsa, see polnud tormi vaikus,
Vaid pikk ja piinav aeglane minevikku vaade.

Kõik meie laulud on nüüd vaid vaikivad viisid,
Meie fotod on pööratud näoga seina poole.
Proovin mõista, mis valesti tegin siis,
Kas oli viga minus või sinu jaheduse voolus?
Andsin endast kõik, iga naeratuse ja pisara,
Arvasin, et meil on olemas see igavene side.
Nüüd on mu korteris ainult tühjus ja vaikus,
Ja mälestused on kui rändavad pilved, mis kaovad.
Refrään
Kui armastus sai otsa, jäi maha vaid valu,
Katkine peegel, kus pilt on kildudeks löödud.
Kuidas ma pean uskuma, et kõik oli vaid nali?
Mu süda on murtud ja tunne on pöördumatu.
Sa läksid edasi, aga ma seisan paigal,
Jäin kinni sellesse viimasesse suvepäeva.
Kui armastus sai otsa, see polnud tormi vaikus,
Vaid pikk ja piinav aeglane minevikku vaade.

Miks see juhtus nii, miks see pidi nii minema?
Kas tõesti meie "alati" oligi vaid lühike peatükk?
Ma tean, et pean laskma sul minna ja unustama,
Aga süda ei kuula, ta karjub sinu nime.
Refrään
Kui armastus sai otsa, jäi maha vaid valu,
Katkine peegel, kus pilt on kildudeks löödud.
Kuidas ma pean uskuma, et kõik oli vaid nali?
Mu süda on murtud ja tunne on pöördumatu.
Sa läksid edasi, aga ma seisan paigal,
Jäin kinni sellesse viimasesse suvepäeva.
Kui armastus sai otsa, see polnud tormi vaikus,
Vaid pikk ja piinav aeglane minevikku vaade.