Kemo ft Oganx - Iseendale

Sõnad & esitus: Kemo/ Muusika & produktsioon: Oganx/ Aasta 2025.a

Kemo ft Oganx - Iseendale (lüürika)

Ära tunne pabinat, võta rahulikult kuula vihmasabinat. Rumalad inimesed nad ei vääri sinu pisarat, tead ise mida väärt oled, vaba olla, vabalt mõelda sinu põhiõigus. Tead sul on südant, mida tunnistab su mõistus. Vigu teevad kõik, nendest õpid veel, oled ilus, oled tark - omamoodi erinev. Vahel kahtled kõiges, mida ette võtad, oled esimene, kes endaga lääb sõtta, siis rindel valge lipu lehvides tunnistad, et vajad sõpra, õlga toetavat, kes mõistaks - kellega saaks elu üle naerda, iga hetk, mis olnud, oli tähtis! Enam vihma ei kalla, kodumaa mattund paksu lumevaiba alla. Sa oled külm, oled jääst - demokraatia, kus ükski võim pole jääv. Paber laual, pliiats käes ikka peast välja kirjutan neid ridu, meenutan mööda läinud aegu, ammu tehtud vigu. Vaatan öötaevast, et kas äkki Jumalat näen seal - üks täht särab ja siis langeb, kaob igavikku, minu silmapilku. Meenub noorus, lapsepõlv, helesinine taevas, pilvelaevad, see kuidas elu üle naeran, sest nii hakkas kergem. Nüüd justkui olen lahtunud sooda klaasis, peas mõttlikud silmapaarid, istun baaris - viski klaasis. Omaette läidan tubaka, üksi jäänud nagu turakas - kurat nah, kaua võib, kas ma ei suudagi ennast kokku võtta!? Enam vihma ei kalla, kodumaa mattund paksu lumevaiba alla. Sa oled külm, oled jääst - demokraatia, kus ükski võim pole jääv. Liigub ajaseier armutult ikka samas taktis, aeg-ajalt äratus ehmatab mind üles nagu põhja panevad faktid. Taas leian end üksi, tõtt vaatan iseendaga. Raisk ma olen raisanud oma elu, kaks dekaadi räppi, otsind edu, selle leidnud ja siis jälle silmist kaodand sihi, siiski edasi rihtind, eesmärke sihtind, kirjutanud uued riimid, nii ma pihin kuni täis on riimivihik. Enam vihma ei kalla, kodumaa mattund paksu lumevaiba alla. Sa oled külm, oled jääst - demokraatia, kus ükski võim pole jääv.