Tallinna tänava (Torni–Karja lõigu) rekonstrueerimise visualiseering

Tallinna tänav on Kuressaare linna läbiv peatänav. Kuressaare linnakeskus koos ristuvate tänavate ja keskväljakuga on hiljuti rekonstrueeritud, samuti Tallinna tänav alates Karja tn ristmikust kuni linna väljasõiduni. Kahe erineva projekti vahel on jäänud rekonstrueerimata lõik Torni ja Karja tn vahel, mille projekt on nüüd valmimas.

Projekteerimistingimuste ja projekti koostamisel on lähtutud arhitektuursetest, ehituslikest ja kujunduslikest tingimustest. Luues kaasaegset tänavaruumi, on projekti koostamisel koos muinsuskaitse, arhitektide, projekteerijate ja teiste huvitatud osapooltega jõutud lahenduseni, milles kellegi soovid pole muutunud domineerivaks. Tulemuseks on kergliiklejaid soosiv terviklahendus.

Tänava rekonstrueerimisega muutub vertikaalplaneerimine. Alleepuude istutamisega paarisnumbritega tänavapoolele tuuakse mõisakodade fassaadid taas esile. Kuigi uute puude istikud valitakse võimalikult suured, peab paratamatult andma neile aega kasvamiseks. Alles jäävad suured puud Tallinna tn 10 ees, Laurentiuse kiriku hoovis ja veel mõnedes hoovides paiknevate puude võrad, mis ulatavad tänavaruumi.

Tänava sõiduteeala kitsamaks muutmisega suurenevad kergliiklusteealad nii, et tekivad mitmed platsid, kuhu paigutatakse kesklinna väikevormidega sarnased istumisalad ja haljastuskonteinerid. Lõunapoolsel küljel paiknevat kõnniteeala on võimalikult palju laiendatud. Piki tänava äärt lisatakse istepinke, mis mõjuvad puhvri ja füüsilise tõkkena sõidutee ja jalakäigutee vahel, et anda eelised jalakäijatele ja ratturitele ohutumaks liiklemiseks.

Projekti käigus on liigutatud bussiootetasku kesklinnale lähemale, Tallinna tn 10 hoone ette. Selle lahendusega projekteeritakse juurde parkimiskohti Tallinna tn 14 ees, tänava ääres. Bussireisijatele muutub ooteala avaraks, mugavaks ja mitmekesiseks linnamööbli ja haljastuse lisamisega. Kuressaare linnatänavad on seni üsna ebamugavad jalgratturitele just eritasapindade ja sidusate ühenduste puudumise tõttu. Käesoleva lahendusega saavad kergliiklejad mugava liikumistee ühes tasapinnas.

Sõidutee on võrreldes olemasolevaga muudetud kitsamaks, mis toimib liiklust rahustava võttena ning toetab piirkiirust 30km/h. Puuderivi asukoha muutmisega tänava lõunaküljelt põhjaküljele on võimalik paigutada sõidutee Torni tänava ristmiku suhtes soodsamalt. Tallinna ja Torni tänavate ristmikul on peateeks 90 kraadise nurgaga Tallinna–Torni suund. Teeandekohustusega kõrvalteeks on Tallinna tänava kesklinnapoolne haru. Olemasoleva ristmiku geomeetria seda liikluskorraldust ei toeta ja seetõttu esineb seal tihti palju segadust ja liiklusohtlikke olukordi. Projekteeritud lahenduse eesmärgiks on viia ristmiku geomeetria liikluskorraldusega kooskõlla ja rõhutada paremini peatee suunda Tallinna tänavalt Torni tänavale. Vastupidiselt olemasolevale olukorrale suunatakse projekteeritud lahenduses Tallinna tänavalt ristmikule läheneja sujuvalt põhirajale, milleks on Tallinn–Torni suund, ning lisarajale saamiseks, milleks on Tallinn–Lossi suund, tuleb sooritada eraldi manööver. Tallinna tänava kesklinnapoolne haru on pööratud peatee suhtes võimalikult risti, et rõhutada selle kõrvaltee olemust. Torni ja Tallinna tänavate ristmiku keerulise liikluskorralduse tõttu on ülekäigurajad viidud ristmikust kaugemale. See võimaldab juhtidel enne ülekäigurajani jõudmist manöövrid lõpetada ja väheneb võimalus jalakäijaid mitte märgata.

Katendite lahenduses on hoitud sama joont Lossi tänavaga. Sõidutee osa on asfalteeritud ning kõnnitee osa sillutisega. Projekti kohaselt saab keskväljaku graniitkividest ja betoonplaatidest platsist eeldatavalt üleminekuala, kus Tallinna tänavalt suunduvad kõnniteed on rajatud betoonplaatidest ning Lossi tänavalt parki suunduvad kõnniteed on rajatud graniitkividest. Munakivisillutist on Tallinna tänava lõigule toodud sisse parkimiskohtadena ning liiklust rahustava võttena ülekäiguradade juures. Ülekäiguradade juures on välditud kõrgema künnise tekitamist.

Valgustite osas jätkatakse olemasolevat kesklinna valgustuslahendust, arvestades võimalikult palju fassaadide telgsümmeetriat ning kesksete elementide (sambad, rõdud, frontoonid jne) vaadeldavust.