Orelid Gustav Adolfi Gümnaasiumisse II osa - teostus 2014

Henry Jones & Sons 1905, nr 364 - Mederi saal (annetanud Edington Priori Church, Inglismaa) ja
Walker 1957 - Kapiitlisaal (annetanud Sibeliuse Akadeemia, Soome)
Gustav Adolfi Gümnaasiumis on nüüd orelid.
Gustav Adolfi Gümnaasiumile annetati 2014. aastal kaks orelit. Lähemalt saab tutvuda oreliprojektiga ka http://www.gag.ee/index.php?categoryi..., vaadata projekti algust tutvustavat videot siit    • Orel Gustav Adolfi Gümnaasiumisse - Henry ...   ning lugeda siit:

1) Henry Jones & Sons 1905. aastal Inglismaal valmistatud orel, mille annetas koolile Edington Priori Church Wiltshire maakonnast Inglismaal Westbury linna lähistelt. Selle oreliga on peetud üle viiekümne aasta Edingtoni liturgilise muusika festivale. Vt http://www.edingtonfestival.org/conta.... Paigaldatud 2014.a. maikuus Mederi saali (kasutuses peamaja aulana). Transpordi Inglismaalt teostanud DSV Transport AS (kooli vilistlase Merle Ojala eestvedamisel). Orel on kohandatud Mederi saali jaoks. Originaalis A-kujuline peaprospekt on kohandatud V-kujuliseks prospektiks, et mahutuda Mederi saali võlvide alla. Kakskümmend peaprospekti vilet on kujundatud ja maalitud õpetaja Marju Liidja loodud gümnaasiumi- ja põhikooliosa õpilastest koosneva loomingulise noorte kunstihuviliste loomegrupi poolt, kasutades kujunduselemente ja värvitoone klassitsistliku Mederi saali interjöörist.
Ümberpaigaldustööde kogumaksumus on kokku ca 27 000 eurot, mis on kogutud Gustav Adolfi Sihtasutuse kaudu eraannetajatelt ning rahastatud täiendavalt Tallinna Haridusameti ja Linnavalitsuse poolt 10 000 euroga ja Tallinna Kesklinnavalitsuse poolt 1500 euroga.

2) Walker 1957. aastal Saksamaal valmistatud orel, mille annetas koolile Sibeliuse Akadeemia Soomest Helsingist. Paigaldatud 2014.a. maikuus Kapiitlisaali (kasutuses ka algklasside aulana).


Milleks koolile orelid?
a) Orelid on ajalooliselt kuulunud Eesti koolide ja koolikultuuri juurde alates 19. sajandi keskpaigast. Tõsi toona pigem selleks, et toetada Luteriusuõpetust läbi koorilaulu, kuid ka oreli, kui soolo- ja saateinstrumendi õppimise. Heites pilgu tagasi Eesti suurte heliloojate ajaloolele, on peaegu kõik alustanud oma muusikuteed kodu- või kirikuoreliga, millel nad alates varajasest lapsepõlvest on mängima õppinud ja ka hiljem uut kiriku-, koori ja orketsrimuusikat loonud. Mart Saar, Artur Kapp, Rudolf Tobias jt. Ikka ja jälle on juba lapseeas nende suurmeeste esimene kokkupuude olnud pillide kuninga, oreliga. Õppides ajaloost, miks peaks tänapäeval olema teisiti? Ka täna astuvad seitsme-aastased lapsed meie vana auväärse kooli võlvide alla, kust kostuvad nende kõrvu orelihelid, mis saadavad neid läbi kogu kooliaja kaheteistkümne aasta -- lapsepõlvest noore väljakujunenud inimeseni, kes astuvad siit siis ellu. See keskkond mõjutab ja kujundab, arendab ja voolib. Vaimsust, mõtteviisi, väärtushinnanguid. Oleme kindlad, et ka oreli olemasolul ja selle suursugusel kõlal on lapse arengule teatud mentaalne roll. Kui Eestis on tänapäeval kool, kuhu üldse sobiksid orelid, siis selleks on Gustav Adolfi Gümnaasium. Lubagem siis sellel sündida ja võtkem rõõmuga vastu see teadmine, et meie lapsed õpivad koolis, kus sõbralikus, vaimses ja väärikas keskkonas kõlab nüüdsest alati ka orelimuusika. Koolimaastikul on teisi valikuid, mida saab kasutada, kuid meie kooli valikud on need, mis lisavad juurde olulise rolli kooli põhiväärtuste kandmisel;

b) Oreleid kasutatakse oreliõppeks Gustav Adolfi Muusikakooli oreliklassi õpilastele ja kooli muusika õppekava läbimisel ettenähtust avaramate võimaluste praktiseerimisel;

c) Oreleid kasutatakse Mederi ja Kapiitlisaalis toimuvate kooli aktuste ja pidulike sündmuste läbiviimisel;

d) Oreleid kasutatakse kontserttegevuseks Mederi ja Kapiitlisaalides Tallinna kontsert-kammersaalidena, sh välja rentimiseks kontserdikorraldajatele koolile täiendavate omatulude teenimiseks.