Palveränduri teekond (3): Usu või mõistuse juhtimisel?

Hea sõber, täna vaatleme üht vanimat ja püsivamat metafoori kultuuri ja vaimsuse maastikul. See on tee, millel käime. Kuid samas ka tee, mis on alati midagi enamat. Tee ei ole kunagi lihtsalt tee. Euroopa kultuuritraditsioonis on tee metafooril kaks väga erinevat tähendust: tee kui meetod ja tee kui hinge teekond Jumala juurde. Järgnev tegeleb nende kahe käsitluse omavahelise suhtega.

Antiikkreeklastele oli tee "meta-hodos" ehk õige lähenemise tee. Siit ka meie sõna "meetod". Kuid sellel meetodil ei ole eriti mõtet, kui ei teata, kuhu tahetakse välja jõuda. Religioonis mõistetaksegi selle all n.ö. "hinge teed" kõneluses Jumalaga.

Eestlaste vaimuloos on pilt teest nagu valutav närv. See on kurviline, kruusane või udune metsarada. ...

Kristlus lisas sellele pingele igaviku horisondi. Kirikulaulud kõnelevad "taevateest", palveränduri teest, kes liigub pühaduse poole.

Kuna meie mõtisklusi on inspireerinud John Bunyan'i "Ristiinimese teekonnast Taevalinna" , mis ilmselt esmakordselt tõlgiti Lõuna-Eesti keelde Urvaste köstri ja kooliõpetaja Mango Hanso poolt 18. saj. lõpul. See tõlge levis vennastekogudustes küll käsikirjaliselt. Esimest korda ilmus trükituna "Ristiinimesse teekond Taewa linna poole" Caspar Franz Lorenssonn'i poolt tõlgituna 1856. aastal Pärnus.

"Ristiinimese teekonnas taevalinna" ei kirjeldata lihtsalt mingit vaimset teekonda, vaid maalitakse pilt ka inimhinge otsingute maastikust. Vaimne teekond on siin taevase kodu otsingute ruum.
...
Pääsemine ei ole siin mitte abstraktne kontseptsioon, vaid teekond, mis eeldab otsustavust, meeleparandust ja vastupidavust.

See käsitlus kandub 18.-19. sajandil vennastekoguduste kaudu ka Eesti- ja Liivimaa usumaastikule. Nii leiti oma südame jaoks teekond kui "sisemine ärkamine", võitlus unisusega. Ühtlasi kinnistus arusaam kristlasest kui "palverändurist" Taevalinna poole. See John Bunyani pilt andis eesti talurahvale keele, et rääkida kartmatult oma muredest ja võitlustest. Samas väljendus selles ka veendumus, et inimene on rändur.

Kuid tulgem tagasi filosoofias pakutu tee metafoori tõlgenduste juurde. Kui ristiusk rõhutab hinge siseelu ja palverändu taevase kodumaa poole, siis filosoofia toonitab, et met-hodos, tee tähendab eelkõige eesmärgi saavutamist metoodilise mõtlemise kaudu.
Juba 5. sajandil e.Kr. Muutub tee tähendus mõtlemise loogiliseks struktuuriks. Teelolemine hakkab tähistama intellektuaalseid muutusi.
...

Immanuel Kant räägib juba "teaduste kindlast teest", mille kõige iseloomulikumaks esindajaks on matemaatika. Sellele kindlale teele vastandub aga metafüüsika, mis tema jaoks esindab paigaltammumist ja ekslemist abstraktsete mõistete rägastikus.

Muidugi näeb filosoofia teelolemises ka inimese siseelu, tema autonoomsuse kirjeldust. See väljendab inimese tahet analüüsida ümbritsevat ja iseennast loogiliselt ja selgelt. Inimene peab iseeneses leidma selle loogilise ja matemaatilise intellektuaalse struktuuri, mis ongi tema kindel linn ja varjupaik. Niisiis teekond ideaalse olemise poole algab siin loogikast ja lõppeb elu käsitlevate mõisteteselguses. ...

Küsimus on, kas nende kahe - filosoofilise ja religioosse elukäsitluse vahel on ka mingi kompromiss võimali? Või on need lõpuni vastandlikud ja üksteisest kaugenevad elukäsitlused? Eesti kultuuriloos võib täheldada viimast arengut. Vennastekogudus, mis pani aluse eestlaste vaimsele ärkamisele ja hariduslikele püüdlustele, kaotas oma haritud järeltulijatega hiljem kontakti. Eesti intellektuaalne eliit vaatas lihtsate külameeste usule valgustuse kõrgendikelt lihtsalt ülalt alla.

Küsin täna iseendalt, kas see vastandumine on paratamatu? Tõepoolest, kristlikku teoloogiat iseloomustab filosoofilisest elukäsitlusest erinev lähenemine. Jeesus ütleb: "Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu." Kristus ei ole lihtsalt teeviit, vaid lähedane, hingav ja kandev tee. Tähendab su elu ei ole kaos ega labürint. Isegi kui sa tunned aeg-ajalt, et sa kõnnid üksinda, ütleb usk: Ta kannab sind. Ja see kehtib isegi kannatustes, sest Jeesus on needki läbinud.

Jah, meie ees kaks erinevat elukäsitlust - ratsionaalselt metoodiline ja hinge ning südame tee. Filosoofia ütleb: "Kõnni!", usk ütleb: "Sind kantakse." Võimalik, et seda erinevust iseloomustav pinge võib olla ka produktiivne. Sest mis saab kui meie mõistlikud plaanid varisevad kokku, kui kaotame ootamatult tervise, töö või mõlemad. Just siis on hea, kui usk kui mõistlik meel ütlevad: "Ära katkesta!" Sa vajad nii arukust kui usku.
Igal juhul kui senised reeglid, seadused ja üldine elukorraldus kokkuvarisevad on hea koos kuningas Taavetiga öelda: "Kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind." Ps 23:4

Su elu ei ole juhus ja sa ei ole ekslev vaim sotsiaalsete konstruktsioonide tihnikus. See on mitte ainult iseenda laidmise vaid eelkõige Taevalinna jõudmise teekond.

#tee #Taevalinn #meetod #mõistus #usk #Jumal