Palveränduri teekond (7): Kiusatused

Head kaasamõtlejad! Täna vaatame J.Bunyani "kiusatuse" käsitluse mõju eesti vennaste- ja vabakoguduste mõttelaadile. Kuid asetame tekkivad küsimused ka kaasaja filosoofilise mõtlemise konteksti.
Kõigepealt peab tõdema, et kiusatuse mõiste kirjeldab üht kõige universaalsemat nähtust meie vaimulikus elus. ... Aga kuidas sellesse suhtuda, kas kiusatuse olemasolu on juba patt, või on tegemist millegi sügavamaga?

John Bunyani "Palveränduri teekonnas" ei ole kiusatus üks motiiv paljudest, see on kogu selle teose selgroog. ...

Vaatame siis lähemalt, mil viisil ta meidki võiks kimbutada?
J.Bunyan on psüholoogiliselt geniaalne. Ta ei anna kiusatusele mitte ainult nime, vaid ka kuju.
1) Kõigepealt ilmub ta ristiinimese teele mõistliku valena. Kõigepealt tuleb ta Maailmatargana (Wordly Wiseman). Ta on nagu vaga õpetaja, kes meelitab ränduri kõrvale risti teelt. Lubades päästmist ilma kannatuste ja ristita. See on kiusatuse puhtaim vorm: tee mugavusele, mis näib ahvatlevam ja usutavam kui tõde. Kaasaegne maailmatark soovitaks meid oma elu optimeerida, muuta efektiivsemaks või kohanduda rohkem valitseva keskkonnaga.
Bunyani rändur avastab aga peagi, et need nõuanded juhivad ta mäest alla. Bunyan kommenteerib seda poeetiliselt: kiusatus viib alati sinna, kus kogu maailma raskus tuleb su peale.

2) Kiusatus võib olla ka kaunis illusioon. See ei tule alati kuratliku süngusega. Ta tuleb sageli valgusena, mis püüab su pilku kõrvale juhtida. Ahvatlused ilmuvad siin kaunite linnade, roheliste aasade ja ideaalmaastikena. Selline kiusatus soovitab sind jääda poolele teele, vahetada igatsus Taevalinna järele millegi nähtava, käegakatsutava ja glamuurse vastu.

3) Kiusatus võib ilmuda ka sisemise nõrkusena. Kiusaja hääl ei tule väljaspoolt, vaid kõlab ränduris endas, eriti siis kui ta jõuab Kahtluse lossi ja Meeleheite hiiglase juurde. See on lootusest loobumise hääl. Tung teekond katkestada. See on hetk, mil laiskus sosistab: "Pole vaja edasi minna, puhka veel, tee on pikk ja taevas võib ka oodata...". Bunyani sõnum on: kiusatus ei sunni sind alati patustama; see võib tähendada ka paikseks muutumist, teelolemisest loobumist.

Bunyani kuulutab aga lootust: kiusatuse pimedaimad hektekd murduvad vaid risti all. Rist on see paik, kuhu Kristus on juba astunud ja kiusaja ei suuda sinna astuda.

Need on üldised tähelepanekud J.Bunyani kiusatuse käsitlusest. Kuid kuidas mõjutasid need mõtted eesti usuelu? Tuleb öelda, et J.Bunyani "Palveränduri teekond" andis vennaste- ja vabakoguduste usklikele vaimuliku võitluse keele ja kuju.
Eesti usurahva jaoks ei olnud kiusatus nüüd enam ainult sisemine pinge, vaid konkreetne katsumus eluteel. Kiusatus sai nüüd nime ja näo: Maailmatark, Kahtluste loss, Meeleheite hiiglane.

Vennastekoguduse jutlustajad olid seni näinud kiusatuses eeskätt hinge sisest lahingut "vana inimese" - loomuliku, langenud mina ja ja "uue inimese" - Kristusest süüdatud südame vahel.
...

Bunyan ja pietistid näevad seda pimeduse aega aga Jumala armu tööriistana. Sest kiusatuse eesmärk oli panna proovile ja puhastada südant. ...
Sama kehtis ka kahtluse kohta: kahtlus ei ole häbiasi, vaid lahinguväli, kus võidetakse koos Jumalaga.
Nii andis J.Bunyan eesti vaimulikule kultuurile julguse: kiusatus ei ole veel hinge hukkumise märk, vaid võimalus vaimulikult kasvada.

Vaadelgem nüüd seda teemat põgusalt kaasaja filosoofia väljakutsete valguses.
Kui Bunyani ajal ja hiljemgi oli kiusatus seotud tihedalt saatana ja välismaailma ahvatlustega, siis kaasja ilmalik filosoofia loobub sellest kiriklike dogmade keelest. Kuid kiusatus ei kao, vaid saab uued riided.

Psüholoogilist traditsiooni esindav Žižek näeb kiusatuses katset täita hinge tühjust valel viisil. ...

Byung-Chul Han räägib tähelepanu hajumise kiusatusest, mis hävitab hinge sügavuse. Kiusatus ei ole enam saatana sosin, vaid digitaalsete teavituste märguannete helin. ... Bunyan ütleks, et inimene kaotab keset seda edevuse laata silmist selge eesmärgi - Taevalinna.

Foucault'i võimufilosoofia jaoks ei ole kiusatus olemus mitte niivõrd individuaalne, kuivõrd võimukorraldusest tulenev nähtamatu sund. Surve olla selline nagu süsteem soovib, mitte selline nagu su hing sind kutsuks. ...

Kaasaegne filosoofia näeb kiusatuses eelkõige inimeseks olemise pingevälja. - Kristlik traditsioon aga teekonda Taevalinna.

...

Kõige selle taustal ei tohiks unustada lootust. - Lootus risti all, kus kiusatuste jõud raugeb. Iga kiusatus on siin küll väljakutse, kuid samas ka kutse vaimulikule kasvule. Seega kiusatus pole lõpp, vaid komistuskivi, millest ristiinimene astub Taevasest linnast valgustatuna üle või mööda.

Järgmine kord räägime kaasteelistest ja kogudusest.

#kiusatus #J.Bunyan #Jumal #filosoofia #eesmärk
‪@JoosepTammo‬